Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Eesti ajalugu II

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 1, 2, 3
Aine: Ajalugu
Nimetus: Eesti ajalugu II
Õpetaja: Liia Vijand-Lind
Klass: 11IT, 11LO, 11ME
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

puuduvad

Maht:

18 ainetundi

Eesmärgid:

1) omandab raamistiku Eesti ajaloost, suudab asetada sinna uut informatsiooni;
2) teab ja oskab iseloomustada tähtsamaid sündmusi, ühiskondlik-poliitilisi arengutendentse, isikuid, oskab seletada mõisteid;
3) teab Eestimaa ühiskonna arengujärke, teab tähtsamaid ajaloosündmusi;
4) õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaaga;
5) õpib mõistma ja hindama kaasaja sündmusi ajaloolises taustsüsteemis;

Õpitulemused:

Rootsi aeg
1) teab, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal. 2) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;
3) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;
6) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.
Eesti 18. sajandil
1) Iseloomustab muutusi 18. sajandil
2) iseloomustab Balti erikorda ja asehalduskorda ning selle mõju Eesti arengule;
3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;
4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;
7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.
Eesti 19. saj ja 20. saj alguses
1) selgitab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;
3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
4) nimetab, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;
5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega; Kirjeldab 1905 a rev põhjusi, tähtsust, sündmusi ja tulemust;
6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;
7) teab, kes olid Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.
8) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku;
9) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
10) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee, iseseisvusmanifest;
11) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Rootsi suurriigi ajastu.
Rootsi keskvõim ja baltisaksa aadel. Majanduslik areng: talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord. Reduktsioon ja selle tulemused. Manufaktuuride teke. Kaubandus.Vaimuelu ja kultuur: luterlus riigiusuna. Esimesed gümnaasiumid. Ülikooli asutamine Tartus. Rahvaharidus. Eestikeelse kirjasõna levik.
Eesti 18. sajandil
Venemaa euroopastumine 18. sajandil. Katariina II valgustatud absolutism.
Põhjasõda: Põhjasõja põhjused, käik ja tulemused.
Rahvastikuprotsessid Eestis 16.–18. sajandil. Sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule.
Balti erikord: Vene keskvõim ja baltisaksa seisuslik omavalitsus. Talurahva õiguslik seisund ja
majanduslik olukord. Asehalduskord. Vaimuelu 18. sajandil: baltisaksa kultuur ja talurahvakultuur. Rahvaharidus. Pietism ja valgustus.
Eesti 19. saj ja 20. saj alguses
Moderniseeruv Euroopa: industriaalühiskonna kujunemine, rahvuslik liikumine. Venemaa 19. sajandil ja 20. sajandi algul.
Talurahva vabanemine: pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva omavalitsuse kujunemine. Talude päriseksostmine. Usuvahetusliikumine. Tööstuse areng. Erinevused Põhja- ja Lõuna-Eesti arengus.
Ärkamisaeg: eelärkamisaeg. Estofiilid. Tartu ülikool 19. sajandil. Eesti haritlaskonna kujunemise algus.
Seltsiliikumine. Tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ja nende eestvedajad, erimeelsused eesmärkide saavutamisel.
Moderniseeruv Eesti: majanduse areng. Raudteede ehitamine, selle mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Suurtööstuse kujunemine. Põllumajanduse areng. Talurahva kihistumine. Ülevenemaaliste seaduste laienemine Eestile. Venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele. Rahvusliku professionaalse kultuuri kujunemine. Uus rahvuslik tõus. Poliitilised rühmitused Eestis. 1905. aasta sündmused ja nende mõju ühiskonnale.
Eesti Esimeses maailmasõjas - olulisemad muutused. Eesti iseseisvumine: eeldused, iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu. ISESEISEV TÖÖ - rühmatööde lõpetamine ja kodutööde tegemine.

Hindamine:

Hindamismeetodid:
1) TK - a) Balti erikord ja asehalduskord, b) Talurahvaseadused
2) Rühmatööd: a) Rahvuslik liikumine - fakebook vms rühmatöö rahvusliku ärkamisaja isikutest, b) Eesti 20. saj esimesel veerandil.
3) KT 1905 rev, Eesti I MS, Eesti iseseisvumine ja Vabadussõda
Rühmatööde esitlusel hinnatakse sisu vastavust teemale, allikate mitmekesisust ja esitlust/plakatit ning esinemisoskust. Rühmatöö juures arvestatakse õpilase enda reflektsiooni ja klassikaaslaste arvamust esitlusele.
Spikerdamisega vahele jäämine tähendab automaatselt suulist arvestust arvestuste nädalal. Hindamissüsteem võib muutuda seoses koroonakriisist tingitud kontakttundide ärajäämisega. See arutatakse klassis/veebis läbi õpilastega.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kokku on kolm arvestuslikku hinnet: 1) kontrolltöö, 2) TKde koond, 3) rühmatööde koond. Arvestuslikke hinnede keskmisest lähutatakse kursuse hinde panekul. Kui KT ja TKde on kõik "3", siis on kursuse hinne 3 hoolimata rühmatööde hinnetest.

.
Kui õpilane on puudunud rohkem kui kuuest tunnist on õpetajal õigus kursusehinde panekul hinnet alandada või nõuda täiendavat tööd või tuleb sooritada suuline arvestus. Kui õpilane kasutab materjale, mis ei ole õpetaja poolt lubatud, siis on kursuse hinne "1" ja tuleb sooritada suuline arvestus. Kursuse hinne pannakse välja enne arvestuste nädalat (juhul kui õpilane peab arvestuste nädalal arvestuse sooritama. Samas kui hinne on korras ja arvestust ei pea tegema, siis võib kursuse hinde välja panna ka arvestuste nädalal) ja arvestuste nädalal saab järgi vastata ainult arvestust. See on üks kuuest kursusest, mida arvestakse kooliastme hinde panemisel.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Õpilasel on kohustus sooritada kõik kirjalikud ja suulised tööd, kui ei ole õpetajaga kokku lepitud teisiti.

Kui õpilane on puudunud tuleb töö uuesti sooritada

1) Kontrolltööd saab vastata õpetajaga kokku leppides suuliselt pikkades vahetundides või peale tunde.

2) Tunnikontrollid, esitlused ja muud suulised vastamised saab sooritada õpetajaga kokkuleppel suuliselt vahetundide ajal.

3) Kui kursus tuleb mitterahuldav, siis tuleb sooritada arvestus arvestuste nädalal. Arvestus on suuline ja hõlmab kõiki kursusel läbitud teemasid.

Õppematerjalid:

A. Kriiska, A Mäesalu, A Selart, I Põltsam-Jürjo, P Piirimäe 2014. Eesti ajalugu I. Esiajast Rootsi aja alguseni. Avita
M Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent 2005. Eesti ajalugu I. Avita
A. Pajur, T. Tannberg Eesti ajalugu II, 2007. Avita

Video sellest, kuidas me seenel käisime