Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Vektor tasandil. Joone võrrand.

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 3
Aine: Lai matemaatika
Nimetus: Vektor tasandil. Joone võrrand.
Õpetaja: Mart Kallaste
Klass: 10IT, 10TE
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad.

Maht:

20 auditoorset tundi a 70 minutit.

Eesmärgid:

Õpilane:
1. selgitab vektori mõistet ja vektori koordinaate;
2. liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul
3. leiab vektorite skalaarkorrutise, rakendab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseidtunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning nende võrrandeid, teab sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;
4. koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga;
5. määrab sirgete vastastikused asendid tasandil; joonestab sirgeid nende võrrandite koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi; joonestab ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi
6. leiab kahe joone lõikepunktid (üks joontest on sirge):
7. kasutab vektoreid ja joone võrrandeid rakendussisuga ülesannetes.

Õpitulemused:

Omandatud oskused: Punkti asukoha määramine tasandil. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektori korrutamine arvuga. Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori vaheline nurk. Kahe vektori skalaar-korrutis, selle rakendused. Vektorite kollineaarsus ja ristseis. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge). Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Parabooli võrrand. Ringjoone võrrand. Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendusülesannete lahendamine koordinaattasandi abil.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Punkti asukoha määramine tasandil. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste ja tähistamine. Vektorite võrdsus. Nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, seotud vektor, vabavektor. Jõu kujutamine vektorina. Vektori koordinaadid. Vektori pikkus. Vektori korrutamine arvuga. Vektorite liitmine ja lahutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori vaheline nurk. Kahe vektori skalaar-korrutis, selle rakendusi. Vektorite kollineaarsus ja ristseis. Sirge võrrand (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja tõusuga määratud sirge). Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Parabooli võrrand. Ringjoone võrrand. Joonte lõikepunktide leidmine. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandist ning lineaarvõrrandist ja ruutvõrrandist koosnev võrrandisüsteem. Rakendusül.

Hindamine:

Kaks hindelist tööd. 1. töö teema on VEKTORID. II töö teema on JOONE VÕRRAND. Hindelised tööd on punktipõhised , hinded vastavalt 50%;75%;90%. Ebaõnnestunud töö tuleb järele vastata. Järeltöö mitte tegemine võrdsustatakse tgemata tööga ja hinnatakse hindega 1. Hinde ümardamine õpilase kasuks. Näit. hinded "3;2;2=> koond 3", kuid "3;2/-=>koond 2".

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursusehindega "4" või "5" hinnatakse õpilast , kellel on mõlemad tööd sooritatud hinnetele 3, 4 või 5 ja kahe töö keskmine on vähemalt 3.5 või 4.5.
Kursusehinde 3 saab õpilane , kellel vähemalt üks töö on hinnatud hindega 3 ja kõik järeltööd on sooritatud vähemalt hindele 2.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järeltööd registreerimisega järelevastamistele.

Õppematerjalid:

vektorid.ppt - saadetakse õpilastele. Lepman õpik Matemaatika 10. klassile; www.kool.ee; e-koolikott.

Video sellest, kuidas me seenel käisime