Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepass

Ainepass

Ainepass: Ühiskonnaõpetus I (ühiskonna areng ja demokraatia)

Õppeaasta: 2021/2022
Valdkond: Sotsiaalained
Periood: 2
Aine: Ühiskonnaõpetus
Nimetus: Ühiskonnaõpetus I (ühiskonna areng ja demokraatia)
Õpetaja: Marko Kuura
Klass: 12IT
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Puuduvad. 

Maht:

2 x 70 minutit nädalas. 

Eesmärgid:

Luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada dialoogivalmidust ja austust maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes. Samuti on eesmärgiks panna õppijad ühiskonnas ja poliitikas toimuvad kriitiliselt hindama. 

Õpitulemused:

Õppijad oskavad kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust, kirjeldavad nüüdisühiskonda, selle struktuuri ning toimimispõhimõtteid, ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust ning oskavad ennast suhestada ühiskonna arenguga, tunnevad demokraatia põhimõtteid ning vorme, analüüsivad ja väärtustavad demokraatia võimalusi nagu kodanikuaktiivsust ning hindavad ohte.

Õppijad iseloomustavad nüüdisühiskonna peamisi probleeme Eestis, Euroopas ja maailmas, analüüsivad sotsiaalsete pingete ja probleemide tekke põhjusi, kirjeldavad nendest tulenevaid ohte ning on valmis oma võimaluste piires lahenduste leidmisele kaasa aitama.


Õppijad teavad sotsiaalkaitse põhimõtteid ning oskavad vajaduse korral otsida abi, on kujundanud oma kodanikupositsiooni Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis ning tunneb kodanikualgatuse võimalusi, tunnevad inim- ja kodanikuõigusi ning -vabadusi, seisavad vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele ning tunnevad kodanikuvastutust, oskavad koguda sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, sh meediast, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ning kasutada.

Õppijad kirjeldavad demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eestis ja Euroopa Liidus ning valitsemises osalemise võimalusi, iseloomustavad poliitilisi ideoloogiaid ja kujundavad oma põhjendatud eelistused, tunnevad Eesti ja Euroopa Parlamendi valimissüsteemi ning mõistavad oma kohustust valijana, oskavad kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ja teisi õigusakte ning kaitsta seaduslike vahenditega oma huve ja õigusi, oskab suhelda vajaduse korral riigi- ja kohalike asutustega, on kursis ühiskondlik-poliitiliste sündmustega, mõistavad tänapäeva ühiskonna probleeme ning pakub võimaluse korral lahendusi.

Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Nüüdisühiskonna probleemidele, ühiskonnale ja poliitikale keskenduv kursus. 

Hindamine:

„Erakonna programmi“ (edaspidi: programm) ülesanne sooritatakse rühmatööna (üldjuhul 4-5 õpilast), mille kirjalik versioon sisaldab viite ettepanekut ühe kindla poliitika valdkonna kohta, mille puhul:

1) hindega „5” hinnatakse rühma, mille koostatud programm on tervikuna realistlik;
2) hindega „4“ hinnatakse programmi, mille 1-2 punkti ei ole realistlikud;
3) hindega „3“ hinnatakse programmi, mille 3 punkti ei ole realistlikud;
4) hindega „2“ hinnatakse programmi, millel on ainult 1-2 realistlikku punkti;
5) hindega „1“ hinnatakse tööd, mis on tegemata.

Programm peab sisaldama viite ettepanekut. Kui ettepanekuid on alla viie, siis on õpetajal õigus langetada hinnet. Hinne võib langeda ka siis, kui keerulistele probleemidele pakutakse lihtsaid lahendusi.

„Soovitan lugemist“ (edaspidi: lugemissoovitus) on ülesanne, milles õpilane soovitab õpetajale ja klassikaaslastele lugeda teksti, mis on kursuse eesmärke arvestades ühiskondlikult oluline ja/või asjakohane. Töö on „arvestatud“ (edaspidi: A), kui soovitatud materjal on eestikeelne ning kursuse eesmärke arvestades ühiskondlikult oluline ja/või asjakohane ning selle kohta on lisatud ka seda väljendav põhjendus. Kui üks õpilane on juba soovitanud materjali õpetaja määratud keskkonnas, siis teine õpilane seda sama materjali soovitada ei saa.

Kui töö ei vasta eespool nimetatud tingimustele, siis on töö „mittearvestatud“ (edaspidi: MA). Hinnete viie palli süsteemi teisendamisel arvestatakse tulemus MA hindeks „2“ ja A hindeks „5“. Hindega MA hinnatakse ka tegemata tööd või kui soovitatav materjal ei ole kättesaadav. 

Kontrolltööd: 1) I riik ja ühiskond, 2) II EV põhiseadus. Kontrolltöös hinnatakse mõistete ja protsesside tundmist ning tekstist arusaamist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal
arvutatakse hinne. Kui otsustad teha lisaülesandeid, pead tegema kõik.

Kontrolltöödes tuleb kindlasti mõisted õigesti kirjutada. Selle vastu eksimist loetakse veaks. Ülejäänud eksimusi loetakse veaks sõltuvalt kontekstist.

NB! Kui erakorralistel asjaoludel toimub üleminek distantsõppele, siis võib kursuse läbiviimises, hindamiskriteeriumites ja hindamise korralduses toimuda muutusi.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse hindest moodustab kahe kontrolltöö keskmine hinne 80% ning 20% moodustab erakonna programmi ja lugemissoovituse keskmine hinne. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse: 1) kui see on suurem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see õpilase kasuks; 2) kui see on väiksem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see õpilase kahjuks; 3) kui see on täpselt 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis jääb selles küsimuses õpetajale õigus määrata hinne vastavalt kontrolltööde tulemustele.

Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmine alusel. Kui aritmeetiline keskmine on nt 3,5, siis ümardatakse hinne õpilase kasuks sõltuvalt viimasest kursuse hindest.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Neljapäeviti üldises järelevastamises või kokkuleppel. 

Õppematerjalid:

Raudla, H. (2013) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I.osa. 2013.
EV põhiseadus (kehtiv redaktsioon) koos 2020. aasta kommenteeritud väljaandega. 
Kursuse slaidid (Stuudiumis).
Lisamaterjal (nt ajakirjanduses ilmunu).

Video sellest, kuidas me seenel käisime