Ainepass

puuduvad

19 tundi

Õppida tundma Eesti ajalugu esiajast kuni uusaja alguseni, analüüsida kriitiliselt ajaloo protsesse ning seostada neid tänapäevaga. Kursuse käigus õpitakse kasutama allikakriitilist meetodit.

Õppijad teavad tähtsamaid Eesti esiaja perioode, mõistavad muististe kui ajalooallikate eripära, iseloomustavad esiaja elanike suhteid naaberrahvastega ning vastastikuseid mõjutusi ning kirjeldavad Eesti halduskorraldust ja majanduse arengut esiaja lõpul. Samuti analüüsivad Balti ristisõja põhjusi, kulgu ja tulemusi erinevate osaliste vaatenurgast, tunnevad muutusi Vana-Liivimaa riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil, iseloomustavad suhteid naaberriikidega, analüüsivad Jüriöö ülestõusu tähtsust ja tähendust ajaloolise narratiivinam iseloomustavad Eesti keskaja ühiskonda: läänikord, talurahva õiguslik seisund ning majanduslik olukord, käsitöö ja kaubandus, eluolu linnades; loob seoseid Eesti ja Euroopa ajaloo vahel keskajal. Õppidjad kirjeldavad Eesti keskaja kultuuri põhijooni ning mõistab ristiusu mõju Eesti kultuurile, vaimuelule ja väärtushinnangute muutumisele ning näevad kultuurilist järjepidevust. Õppijad kirjeldavad rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil ning selgitavad allikate alusel Liivi sõja eellugu, kulgu ja tulemusi. Samuti teavad muutusi riiklikus korralduses ja poliitilisel kaardil, reformatsiooni mõju ja tähtsust eesti kultuuriloos; analüüsivad muutusi mentaliteedis ning vaimuelus. Lisaks ajaloo kirjeldamisele õpivad õppijad õigesti ajaooga seotud mõisteid kasutama.

Poliitilise ajaloo ja kultuuriloo tundmaõppimine. Iseseisvalt tuleb valmistuda enesekontrolli testideks ja kontrolltöödeks.

1. Kontrolltöö – hinnatakse mõistete ja sündmuste tundmist, punktiarvestus, hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded, hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on töö tegemata. Vabatahtlikkuse alusel lahendatavate lisaülesannete eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse hinne.

1.1. Kontrolltöö – Eesti esiaeg ja keskaeg
1.2. Kontrolltöö – Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani

2. Enesekontrolli test – arvestuslik. Töö on „arvestatud“ (A), kui rohkem kui pooltele küsimustele on vastatud õigesti ning kui ei ole, siin on töö „mittearvestatud“ (MA). Hinnete viie palli süsteemi teisendamisel arvestatakse tulemus MA hindeks „2“ ja A hindeks „5“. Hindega MA hinnatakse ka tegemata testi.

NB! Kui erakorralistel asjaoludel toimub üleminek distantsõppele, siis võib kursuse läbiviimises, hindamiskriteeriumites ja hindamise korralduses toimuda muutusi.

Kontrolltööde hinnete osakaal on 90%, enesekontrolli testide hinnete osakaal on 10%. Kui kursuse hinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse:
1) kui see on suurem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kasuks;
2) kui see on väiksem kui 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 ümardatakse see
õpilase kahjuks;
3) kui see on täpselt 1,5; 2,5; 2,5; 3,5 või 4,5 siis jääb selles küsimuses
õpetajale õigus määrata hinne vastavalt kontrolltööde tulemustele. Kooliastmehinne arvutatakse kõigi kursuste aritmeetilise keskmine alusel. Kui aritmeetiline keskmine on nt 3,5, siis ümardatakse hinne õpilase kasuks sõltuvalt viimasest kursuse hindest.

Neljapäeviti määratud ajal või kokkuleppel

1. Kursuse slaidid ja PDF-failid (TERAs).
2. Kriiska, A. (2014) Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile, I osa. Tallinn.
3. Pildifailid.
4. Videoklipid.