Ainepass

Puuduvad

Õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) valib optimaalseid lahenduskäike;
4) näeb seost matemaatika teooria ja loodusliku protsessi vahel

Kursuse lõpus õpilane:
1) selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib IKT vahendite abil geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;
2) lahendab planimeetria arvutusülesandeid (samuti lihtsamaid tõestusülesandeid);
3) kasutab geomeetrilisi kujundeid kui mudeleid ümbritseva ruumi objektide uurimisel;
4) kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil;
5) selgitab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;
6) kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;
7) arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;
8) määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel stereomeetria ülesannetes;
9) kasutab vektoreid geomeetrilise ja füüsikalise sisuga ülesandeid lahendades

• Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe ja pindalade suhe.
• Hulknurga sise- ja ümberringjoon.
• Rööpkülik, selle eriliigid ja omadused.
• Trapets, selle liigid.
• Trapetsi kesklõik, selle omadused.
• Kesknurk ja piirdenurk.
• Thalese teoreem.
• Ringjoone lõikaja ning puutuja.
• Kõõl- ja puutujahulknurk.
• Ruumigeomeetria asendilaused: nurk kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahel, sirgete ja tasandite ristseis ning paralleelsus, kolme ristsirge teoreem, hulknurga projektsiooni pindala.
• Ristkoordinaadid ruumis.
• Punkti koordinaadid ruumis, punkti kohavektor.
• Vektori koordinaadid ruumis, vektori pikkus.
• Lineaartehted vektoritega.
• Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus, vektori avaldamine kolme mis tahes mittekomplanaarse vektori kaudu.
• Kahe vektori skalaarkorrutis.
• Kahe vektori vaheline nurk.
• Sirge võrrandid ruumis, tasandi võrrand.
• Võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuse asendi uurimine, sirge ja tasandi lõikepunkt, võrranditega antud sirgete vahelise nurga leidmine.
• Rakendusülesanded.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud.

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).
Mõlemat kontrolltööd on õpilane vähemalt üks kord auditoorses tunnis sooritanud, kui töö hinne on 1 või 2 , siis peab õpilane sooritama järeltöö esimesel võimalusel.
Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente. Kontrolltöö koostamisel on arvestatud, et õpilane saab hinde 3, kui ta oskab matemaatikat I tasemel, hinde 4, kui ta oskab matemaatikat II tasemel ja hinde 5, kui ta oskab matemaatikat III tasemel. Lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19% (ehk tegemata töö).
Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA) + kirjalik tagasiside), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 70 min), kokku 100 p – esimene kaaluga 0,50 lõpphindest ja teine kaaluga 0,50. Kursuse jooksul on võimalik saada boonuspunkte (kuni 10p) – nutispordi võistlusel osalemise eest.
Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

* Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
* Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.
* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik kursusehinne 3.
* Kui õpilane ei ole rahul oma kursuse jooksul välja kujunenud kursusehindega, on tal arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid arvestustöö tulemus.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hinnetele 1 või 2. Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.
Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelevastamise tunni ajal, registreerumisega Stuudiumis.

Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://lingid.ee/vigadeparandus.
Tunnikontrolli ja teisi jooksvaid töid järele vastata ei ole vaja.

Kohustuslik:
* Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.

Soovituslik:
1) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I-II. Maurus
2) Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus

Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid. https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-materjalid